Kurmide sugupuu

Avaleht  |  Algallikad  |  Fotod  |  Kirjutised  |  Statistika  |  Raportid  |  Perekonnanimed
Eesnimi:


Perekonnanimi:

 



 Kirjutised


AvalehtAvaleht    Detailne otsingDetailne otsing    PrindiPrindi    Logi sisse - Kasutaja: anonüümneLogi sisse    Lisa järjehoidjaLisa järjehoidja

Alusta slaidi showd   
Laeb...

Heinrich Albert Kurm

» Näita kõik     1 2 3 4 5 Järgmine»

H. A. Kurmi elu ja tegevuse ülevaade


HEINRICH ALBERT KURMI AED (SURJU VALD)
H. A. Kurmi elu ja tegevus


Heinrich Albert Kurm sündis 8. novembril 1896 Ristikülas Pati vallas (praegune Surju vald) Pärnumaal. H. A. Kurmi isal oli tuuleveski ja ühtlasi pidas ta sepa ametit. H.A. Kurm õppis aastail 1904-1905 Ristiküla ja seoses perekonna kolimisega vanaisa juurde aastail 1905-1908 Kalita vallakoolis.

Aastail 1910-1915 töötas H.A. Kurm Karukülas isa sepikojas. Siin elas H.A. Kurm koos vanemate ja vanavanematega, tema vanaisa Kaarel sai asundustalu Karukülla juba 1875. aastal. Noorukina aitas H.A. Kurm isal põllul kive lõhkuda ja seal sai parem silm viga, seetõttu ei võtnud ta osa sajandi suurtest sõdadest. 1915. aastal siirdus H.A. Kurm Venemaale ja oli aastani 1916 Okaa ääres mõisatööline.

1921. aastal ostis H.A. Kurm Ristikülla (praegune Surju vald) maatüki, ehitas kanarbikunõmme servale omale maja ning rajas aia ja puukooli. Väiketalus, kus haritavat maad oli 5 ha, oli tuluallikaks kevadel istikute ja köögiviljataimede müük ja mesilaste pidamine ning talvel metsatöö riigimetsas.

H.A. Kurm tegi aastakümneid loodusvaatlusi, Loodusuurijate Seltsi saatis ta erinevatest kasvupaikadest taimefenoloogilisi vaatlusi aastail 1952-1970 umbes 40 taimeliigi kohta ja sai selle eest 1972. aastal Loodusuurijate Seltsi ja Üleliidulise Geograafia Seltsi aukirja. Samuti tegeles ta hoolsalt viljapuude aretusega ning maasikakasvatusega. Nõukogude ajal rajas kohalikus Lenini-nimelises kolhoosi puuvilja- ja marjaaia, andes istikud tasuta oma puukoolist. Oli samas ka aiabrigadir. Hiljem juba kandeikka jõudnud aed hävis, kuna samasse Reiu jõe äärde rajati Surju sovhoosi Peedi suurfarm ja karjakoplid.

H.A. Kurm oli aastast 1961 Eesti Aianduse- ja Mesinduse Seltsi auliige. Suurema töö tegi ta õunapuude aretuse näol, kuid ta on tegelenud ka marjapõõsaste (tal on 4 karusmarja, 6 mustsõstra ja üks punase sõstra aretis), pirni- ja ploomipuude ning sarapuude selektsiooniga. Peale selle kasvas aias veel 45 liiki ja sorti ilupuid ning põõsaid ning hulk köögiviljade hübriide. Veidi enne 100-ndat sünnipäeva 1996. aastal, asus H. A. Kurm elama Pärnu oma tütre juurde ning tema pikk elutee jõudis lõpule 14. veebruaril 1999.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtis 1959. aasta korralduse nr. 331-k lisa nr. 3 alusel võeti riikliku kaitse alla 5 selektsiooniaeda, millest üks oli ka H. A. Kurmi aed. Eelnimetatud aastast on aed looduskaitse all senini. Aias on olemas ka suur rändrahn, millele on eesti ja vene keeles sisse tahutud tekst, et aed on riikliku
kaitse all. Kivi paigaldati ümbritsevate sovhoosimaade maaparanduse ajal kas 1969. või 1970. aastal. Samuti on siin veskikivi H. A. Kurmi isa mälestuseks.

H. A. Kurmi puuviljanduslik tegevus

Rajanud endale 1921. aastal aia tolleaegsete tunnustatud sortidega, hakkas H. A. Kurm rohkem tähelepanu pöörama õunapuudele. Aia maa-ala pinna reljeef on suhteliselt tasane ja põhjavee seis suhteliselt kõrge. Veetase kõikus 1-1,1 m piirides, mille tõttu vanemate viljapuude iga katseaias oli piiratud ning need raugastusid liiga vara. Muld on katseaias suhteliselt toitainetevaene, alal domineerivad rähksel liivsavi moreenil asetsevad enam kui 65 cm paksused liivad. Et muld oli toitainetevaene, siis kasutas H. A. Kurm igal aastal mulla parandamiseks suuremaid koguseid sõnniku-turba komposti ja mullahappesuse vähendamiseks lubimerglit. Peale selle külvas H. A. Kurm oma aiamaale ka küttekolletest ja metsaraie tuleasemetelt kogutud puutuhka. Tuulte kaitseks oli katseaed piiratud kuuskedest tuulekaitse istandusega.

H. A. Kurm oli suur iseõppija, luges palju aiandusalaseid raamatuid, mida ta omale tihti hankis ning samuti aiandus- ja loodusteaduslikke ajakirju, ka venekeelseid. Ikka püüdis ta kõigega kursis olla.

1939/40. aasta talve erakordse pakase tõttu hävisid aias enamus õuna- ja pirnipuudest. Aeda taastama asudes oli H. A. Kurmile eriliseks huvialaks uute külmakindlate viljapuusortide aretamine. Oma aeda kogus ta hulga mitmesuguseid kultuursorte kui ka üksikuid silmapaistvaid kohalikke seemikuid, mida on kasutatud lähtevanematena uute kohalike külmakindlate sortide aretamisel. Ta oli oma aretustöös saavutanud silmpaistvaid tulemusi külmakindlate viljapuusortide ja vormide loomisel. H. A. Kurmi katseaias oli puude arv kõige suurem õunapuude osas. Tal oli ka üks silmapaistev maasikasort.

H. A. Kurm oli sortidevahelisi hübridiseerimisi teostanud kaunis rohkesti ja välja selekteerinud hulga perspektiivsete omadustega seemikvorme. 1950-ndatel aastatel kasvas aias viljakandvaid seemikuid 35. Selekteeritud paremate omadustega õunapuudest viidi näidised Polli katsebaasi rahvaselektsiooniaeda. Peale eeltoodute vääris aias õunapuude osas tähelepanu mitmeharuline seemik, mille ühele harule oli vääristatud parim tema poolt aretatud vorm ja teisele harule teine vorm, kolmas haru oli vääristamata. Sellise pookimisviisiga püüdis autor selgitada mentori mõju.

H.A. Kurmil oli kasvuhoones ka suur kaktuste kollektsioon ning kasvumajas kasvatati samuti viinamarju, need andsid üsna suurt saaki, viinamarju jagus kogu perele ja lastelastelegi. Oma aiasaadusi ja selektsiooni tulemusi eksponeeris H. A. Kurm paljudel põllumajandus- ja aiandusnäitustel.

Praeguseks on kahjuks see väärtuslik viljapuude kollektsioon suures osas hävinud, aastad on teinud oma töö. Säilinud puud on vanad ja murdunud ning raugastunud, mõni üksik on veel kestvas elujõus.

H. A. Kurmi aia dendroloogiline ülevaade

Peale viljapuude ja marjapõõsaste kasvas H.A. Kurmi aias kasvas veel 1950. aastatel 45 liiki ja sorti ilupuid. 1968. aasta andmeil tulemusel kasvas aias ja taluõues 81 taksonit puittaimi, millest 6 olid okaspuud. 81 taksonist 30 olid meie kodumaised puittaimed ja 51 võõrtaksonid, millest 10 olid marjapõõsad ja viljapuud. Kolmkümmend aastat hiljem, 1996. ja 1998. aastal registreeriti aias 66 taksonit puittaimi, millest 6 olid okaspuud. 66 taksoni seas oli 30 meie kodumaised puittaimed ja 36 võõrtaksonid, millest 9 olid marjapõõsad ja viljapuud.

Aia silmpaistvaks võõrpuuks on elumaja ees kasvav nulg. Selle puu näol on tegemist tõenäoliselt jaapani ja palsaminulu hübriidiga, milliseid puid on registreeritud Pärnumaal veel teisigi, kuid mitte nii vanu ja suuri. H. A. Kurmi aias on siis teadaolevalt Eesti vanim ja suurim jaapani ja palsaminulu hübriid. Selle puu kõrgus on 17,5 m ja rinnasdiameeter 44 cm (1998). Ära märkida tuleks ka vana ja suur künnapuu, mis kasvab sepikoja lõunapoolse otsa juures.

H. A. Kurmi aia puittaimede nimestik

(* - tähistab Eestis looduslikult esinevaid taksoneid, ** - viljapuid ja marjapõõsaid,
"h" - tähistab puude kõrgust ja "d" - puude rinnasdiameetrit)

Abies veitchii Lindl. × ?A. balsamea (L.) Mill. — jaapani ja palsaminulu hübriid – 1968; 1996; 1998 (h=17,5 m, d=44 cm, viljub)

Larix decidua Mill. — euroopa lehis – 1968; 1996; 1998

Juniperus sabina L. — sabiina kadakas – 1968

*Picea abies (L.) Karst. — harilik kuusk – 1968; 1996; 1998

Picea pungens Engelm. — torkav kuusk – 1968

*Taxus baccata L. — harilik jugapuu – 1996 (kitsed tegid talviti liiga)

Thuja occidentalis L. — harilik elupuu – 1968; 1996; 1998

*Acer platanoides L. — harilik vaher – 1968; 1996; 1998

Acer sp. — vaher – 1968

*Alnus incana (L.) Moench — hall lepp – 1996; 1998

Amelanchier spicata (Lam.) K. Koch — tähk-toompihlakas – 1996; 1998

Aralia mandshurica Maxim. — mandzuuria araalia – 1968

Aronia prunifolia (Marsh.) Rehd. ’Floribunda’ — ploomilehise aroonia kultivar ehk nn. must aroonia – 1968; 1996; 1998

Artemisia abrotanum L. — sidrunpuju – 1968

Berberis thunbergii DC. — Thunbergi kukerpuu – 1968

*Berberis vulgaris L. — harilik kukerpuu – 1968; 1996; 1998

*Betula pendula Roth — arukask – 1996; 1998

Buxus sempervirens L. — harilik pukspuu – 1968

Caragana arborescens Lam. — suur läätspuu – 1968; 1996; 1998 (annab looduslikku järelkasvu)

Choenomeles japonica (Thunb.) Lindl. ex Spach — jaapani ebaküdoonia – 1968; 1996; 1998

Cornus alba L. — siberi kontpuu – 1968; 1996; 1998

*Corylus avellana L. — harilik sarapuu – 1968; 1996; 1998

*Cotoneaster scandinavicus B. Hylmö — harilik tuhkpuu – 1968

*Crataegus monogyna Jacq. emend. Lindm. — üheemakaline viirpuu – 1968; 1996; 1998

Cydonia oblonga Mill. — harilik küdoonia – 1968 (külmus talviti, hiljem hävis)

*Daphne mezereum L. — harilik näsiniin – 1968; 1996; 1998

Deutzia parviflora Bunge var. amurensis Regel — väikseõielise deutsia teisend – 1968

*Euonymus europaea L. — harilik kikkapuu – 1968; 1996; 1998

Fraxinus americana L. — ameerika saar – 1968

Genista tinctoria L. — värvi-leetpõõsas – 1968

*Hedera helix L. — harilik luuderohi – 1968

Juglans cinerea L. — hall pähklipuu – 1996; 1998 (5-haruline puu, h=4,8 m)

Ligustrum vulgare L. — harilik liguster – 1968; 1996; 1998

*Lonicera caerulea L. — sinine kuslapuu – 1968; 1998

Lonicera caerulea L. var. edulis Regel — sinise kuslapuu teisend – 1968; 1996; 1998

Lonicera caprifolium L. — lõhnav kuslapuu – 1968; 1998; 1996

Lonicera tatarica L. — tatari kuslapuu – 1968; 1996; 1998

*Lonicera xylosteum L. — harilik kuslapuu – 1968; 1996; 1998

*Malus baccata (L.) Borkh. — ida-mariõunapuu – 1968; 1996; 1998

**Malus domestica Borkh. — aed-õunapuu – 1968; 1996; 1998

Parthenocissus quinquefolia (L.) Planch. emend. Rehd. — harilik metsviinapuu – 1968; 1996; 1998

Physocarpus opulifolius (L.) Maxim. — harilik põisenelas – 1968; 1996; 1998

*Potentilla fruticosa L. — põõsasmaran – 1968; 1996; 1998

**Prunus avium (L.) L. — magus kirsipuu – 1968

**Prunus cerasifera Ehrh. var. divaricata (Ledeb.) L.H. Bailey. — mürobalaani teisend, alõtša – 1968; 1996; 1998

**Prunus cerasus L. — hapu kirsipuu – 1968; 1996; 1998

**Prunus domestica L. — harilik ploomipuu – 1968; 1996; 1998

**Prunus domestica L. ssp. insititia (L.) Schneid. — kreegipuu – 1968; 1996; 1998

Prunus mahaleb L. — lõhnav kirsipuu – 1968

*Prunus padus L. — harilik toomingas – 1968; 1996; 1998

*Prunus spinosa L. — laukapuu – 1968

**Pyrus communis L — harilik pirnipuu – 1968; 1996; 1998

*Pyrus pyraster Burgsd. — mets-pirnipuu – 1968; 1996 (üks puu kasvab keldri ees, osadele okstele on poogitud kultuurpirnipuu sort); 1998

*Quercus robur L. — harilik tamm – 1968; 1996; 1998 (d=56 cm, suuri tammesid on siin üsna palju, nende vanus on 70–80 aastat)

*Rhamnus catharticus L. — harilik türnpuu – 1968; 1996; 1998

Rhus orientalis (Greene) Schneid. — ida-mürgipuu – 1968 (pärit Kaug-Idast, hävis mõned aastad hiljem)

*Ribes alpinum L. — mage sõstar – 1968; 1996; 1998

Ribes aureum Pursh — kuldsõstar – 1968; 1996; 1998

**Ribes nigrum L. — must sõstar – 1968; 1996; 1998

**Ribes rubrum L. — punane sõstar – 1968; 1996; 1998

**Ribes uva-crispa L. — aed-karusmari – 1968; 1996; 1998

Rosa chinensis cv. — hiina kibuvitsa kultivar – 1968

*Rosa majalis J. Herrm. emend. Mansf. — mets-kibuvits – 1968; 1996; 1998

Rosa pimpinellifolia L. 'Plena' — näärelehise kibuvitsa kultivar – 1968; 1996; 1998

Rosa rugosa Thunb. — kurdlehine kibuvits – 1968; 1996; 1998

*Rosa vosagiaca Desp. — harilik kibuvits – 1968

*Rubus caesius L. — põldmurakas – 1968; 1996; 1998

*Rubus idaeus L. — harilik vaarikas – 1968; 1996; 1998

Rubus odoratus L. — lõhnav vaarikas – 1968

*Salix acutifolia Willd. — halapaju – 1968; 1996; 1998

*Salix caprea L. — raagremmelgas – 1996; 1998 (d=48 cm)

*Salix daphnoides Vill. — härmpaju – 1968; 1996; 1998

*Salix viminalis L. — vitspaju – 1968; 1996; 1998

*Salix triandra L. emend. Ser. — vesipaju – 1996; 1998

Sambucus racemosa L. — punane leeder – 1968; 1996; 1998

Sambucus nigra L. — must leeder – 1968; 1996; 1998

*Sorbus aucuparia L. — harilik pihlakas – 1968; 1996; 1998

*Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers. — pooppuu – 1968

Sorbaria sorbifolia (L.) A. Braun — harilik pihlenelas – 1968; 1996; 1998

Spiraea japonica L. f. ’Bumalda’ — jaapani enela kultivar – 1968; 1996; 1998

Spiraea salicifolia L. — pajulehine enelas – 1968; 1996; 1998 (naturaliseerub)

Symphoricarpos albus (L.) S.F. Blake var. laevigatus (Fern.) S.F. Blake. — hariliku lumimarja teisend – 1968; 1996; 1998

Syringa josikaea Jacq. f. ex Rchb. — ungari sirel – 1968; 1996; 1998

Syringa vulgaris L. — harilik sirel – 1968; 1996; 1998

*Tilia cordata Mill. — harilik pärn – 1968; 1996; 1998

*Ulmus laevis Pall. — künnapuu – 1968; 1996; 1998

*Viburnum opulus L. — harilik lodjapuu – 1968; 1996; 1998

Vitis vinifera L. — harilik viinapuu – 1968; 1996; 1998


Seotud  Heinrich-Albert Kurm 

» Näita kõik     1 2 3 4 5 Järgmine»