Kurmide sugupuu

Avaleht  |  Algallikad  |  Fotod  |  Kirjutised  |  Statistika  |  Raportid  |  Perekonnanimed
Eesnimi:


Perekonnanimi:

 



 Kirjutised


AvalehtAvaleht    Detailne otsingDetailne otsing    PrindiPrindi    Logi sisse - Kasutaja: anonüümneLogi sisse    Lisa järjehoidjaLisa järjehoidja

Alusta slaidi showd   
Laeb...

Sauga linnamõis

» Näita kõik     «Eelmine 1 2 3 4 5

Väljavõte Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk artiklist (Pärnu Postimees, 20.07.2006)


"Vastavalt Ajutise Valitsuse määrusele, mis oli tingitud Eestis üldiselt levivast mõisate korratust majapidamisest ja laastamisest, asus vastloodud Eesti riik neid kõiki ja sealjuures linnamõisu haldama. Aastail 1919-1921 oli Sauga-Kambi mõis hoolekandemõis ehk selle valitsejaks oli riik, kuid kasum läks omanikele. Linnavalitsust volitati otsima sinna eesti mõisavalitseja.

Linnamõis läks uute valitsejate käe all kohe kahjumisse ja 1921. aastal pani linnapea Hugo Kuusner volikogus ette linnamõis müüa, mis õnneks piisavat toetust ei leidnud.

Pärast hoolekandemõisa staatusest vabanemist eraldas linn Sauga mõisale 1,2 miljonit marka krediiti ja valis uueks mõisavalitsejaks Jaan Kurmi, kes pidas seda ametit 1922-1934.

1922. aastal töötasid Sauga mõisas peale valitseja veel kubjas, karjaravitseja, sepp, puusepp, 12 sulast, tallmeister, piimamees ja neli karjatüdrukut. Karja suurus oli 22 hobust ja 72 lehma. Samal aastal arutleti kanakasvatuse tulususe üle Sauga mõisas, kuid plaanid jäid vaid paberile. Sauga mõisa peamiseks tegevusalaks jäigi linna asutuste (lasteaed, haigla, vanadekodu) varustamine piimaga, ülejääk läks linnaelanikele müügiks.

1924. aastal vähenes mõisa kahjum, mis seni oli olnud 2-5 miljonit marka, juba 275 000 margani ja linnamõisa majandamise halvemad aastad olid möödunud. Samal ajal kui kahanes linnamõisa kahjum, vähenes ka põllumajanduslik tegevus.

Veel 1919. aasta aruande kohaselt oli Sauga mõisal umbes 370 hektarit põldu, kümme aastat hiljem oli kõlblikku ja juba kõlbmatut põllumaad kokku veel 257,5 hektarit ja linnakodanikele oli aiamaaks antud kokku 87 hektarit põldu.

Jaan Kurmi eestvõttel arendati saadusi töötlevat mõisamajandust: 1931. aastal ehitati ümber jahuveski ja uuendati selle sisseseadet. Mõisavalitseja oli samal ajal rentnikuks Jänesselja karjamõisas, ta arendas loomulikult tegevust ka selles piirkonnas ja Rääma rabasse ehitati mõisa turbakuur."


Seotud  Jaan Kurm 

» Näita kõik     «Eelmine 1 2 3 4 5